inimeksperimendid on minu pärusmaa: nädal aega vahelduvat paastumist

reede, 28. juuli 2017

Tähelepanu! Ma tegin põhjaliku kahepäevase eeltöö ja uurisin välja, kuidas toimida, et ma oma tervisele liiga ei teeks. 

Eesti keeles kõlab see jube veidralt, sest ma ei nimetaks seda otseselt paastumiseks, kuna ma siiski söön ja saan oma päevase kalorikoguse ja proteiinid kätte. Ilmselt on enamik sellest kuulnud, aga teise nimega on see internetis tuntud kui intermittent fasting. Vahelduva paastumise puhul ei ole tegemist dieediga, vaid reguleeritud söömisega. In fact, kogu aja jooksul sõin ma igapäevaselt sisse enam-vähem sama palju kaloreid, kui ma muidu söön.

Selle reguleeritud söömise kõige lihtsamaks näiteks on see, et näiteks söön ma täna kell 1 päeval "hommikust". Minu järgmine korralik söögikord on õhtul kell 8 (ehk minu söömisperiood on ühest kaheksani ja sinna sisse mahutan ma hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi), millele järgneb nn. paastumise periood, mille sisse jääb loomulikult ka uneperiood ning järgmisel hommikul söön ma jälle kell 1 päeval, nii et kehal on piisavalt aega, et kogu söödud toit täielikult ära seedida ning jõuda rasva põletamise protsessi. Väidetavalt on teadlased kindlaks teinud, et see peaks aitama saavutada pikema eluea ja vältida vähki, aga ilmselt seda ma selle nädala jooksul teada ei saanud, eksole. 

Peamine põhjus, miks ma seda just nüüd proovida tahan, on see, et ma ärkan suvel niikuinii enamasti keset päeva (kui ma just kell 6 üleval ei ole, et hommikul vara jõuksis ära käia) ehk minu hommikusöök toimub kella 12 ja 1 vahel ning järgmine korralikum söögikord on kella 7 või 8 ajal õhtul. Ainus erinevus minu jaoks on nüüd see, et nüüd olen ma sunnitud ära jätma mõttetu õhtuse snäkkimise raamatu kõrvale (mul said tegelikult varud ja raha otsa, et oma magusasahtlit täita ja ma pidin endalt küsima, kas Reese's peanut butter bar on väärt seda 1€+ hinda ja 200 kilokalorit), mida ma pidevalt teen ja mis mulle mitte midagi juurde ei anna, peale tühjade kalorite (ma vaatan teile otsa, hapud kummikommid).

(Ma tegelikult märkisin iseenda jaoks söögikorrad MyFitnessPali ka üles, aga kuna ma söön väga palju samu asju, siis mu päevad on enamasti nagu hommikusöögiks puder marjadega või võileib kalkuni/veiselihasingiga, lõunaks eelmise päeva õhtusöögi ülejäägid, hommikusöögihelbed või võileib kalkuni/veiselihasingiga, õhtusöögiks supp, omlett või midagi geniaalset, mis ma õhtusöögiks välja olen mõelnud. Sinna vahele palju jäätist ja kohvi.) ((Tegelikult pole päris nii hull, aga erilist varieeruvust mu menüüst ilmselt küll ei leia, va õhtusöögi osas))

Esimene päev polnud midagi ületamatut, aga minu suurim probleem oli ilmselt selles, et ma pidin kiiresti harjuma sellega, et mu suu ei käi enam kogu aeg mälumise rütmis. See lõpeta näksimine, KOHE!!!! oli esimese hooga nagu kausitäis külma vett näkku, aga kuna ma praakisin juba päevasel ajal pideva näksimise välja, siis õhtuks oli see vajadus näksida peaaegu täielikult kadunud ja tegelikult ei läinud mul ka õhtul hiljem kõht tühjaks, mis oli algusest peale mu suurim hirm.

Ma olin 100% kindel, et selleks ajaks, kui ma järgmisel hommikul üles ärkan, koriseb mu kõht, mis kole, aga tegelikult oli mul suurepärane olla ja ma läksin bodypumpi. Mu keha andis mulle näljatundest märki umbes kümme minutit enne ühte, kui ma bussis teel koju olin. Kolmandal päeval ärkasin ma alles kell 12 ja selleks ajaks oli mul kõht tühi, nii et ma otsustasin kohe süüa; kolmandal päeval otsustasin ma ka oma kalorsuse kolmeks jagada ja lisaks hommiku-ja õhtusöögile ka lõunaasöögi sisse tuua, sest ma avastasin, et ma ei saa piisavalt kaloreid kätte, kui ma ainult hommikul ja õhtul söön (ma ei jaksa väga palju korraga süüa ja ma avastasin, et ma ikkagi vajan seda paaritunnist pausi söögikordade vahel)

Kolmanda päeva õhtuks sain ka aru, et mu keha on põhimõtteliselt ära harjunud juba sellega, et ta saab süüa alles kell 12. Ka käisin ma siis esimest korda kaalu peal, kuigi oleksin kaalumise pidanud pigem hommiku peale jätma. Kaalunumbris ma otsest vahet ei näinud (mingi 400g vist olin alla võtnud) ja tegelikult on 3 päeva ka liiga lühike aeg, et mingeid kardinaalseid tulemusi eeldama hakata. Küll, aga nägin ma peegli ees seistes kõhulihaste kontuure, mida ma tavaliselt näen ainult pärast jõusaalitreeningut ja seda ka vilksamisi või hetkeks. Kolmanda päeva öösel oli mul esimene moment, kus ma mõtlesin, kas anda alla või ei, sest ma täiega tahtsin seda punast ja mahlast nektariini süüa, mis mu ema mulle laua peale pani.

Neljandal päeval tekkis mul puhitus (???) ja mu kõht paisus omajagu ja tegelikult polnud mul eriti isu ka, sest mul oli (ja on siiani) mingi külmetus küljes ja mul polnud isu. Seega oli mu hommikusöögiks puljong, lõunasöögiks see nektariin, millest ma unistasin, ja light fitness ma ei tea mis hommikusöögihelbed Valio proteiinijogurtiga, mis ma ka pooleldi vennale andsin, ja kanasupp. Viienda päeva hommikuks oli mu kõht maha rahunenud ja hommik algas jõusaaliga hommikul kell 7, seega ajavahemikus 7:10 kuni 8:45 jõin ma ära peaaegu liitri vett ning kell 9:30 koju jõudes läksin ma magama, sest mu köha oli lasknud mul öösel ainult poolteist tundi magada. Viies päev oli ka esimene, kus mu õhtusöök läks veidi "ajapiirangust" välja, sest mul polnud varasemaks söömiseks lihtsalt võimalust, aga ma ei pahandanud endaga selle pärast eriti. Kuues ja seitsmes päev läksid üsna samamoodi, ainus erinevus oli see, et seitsmendal päeval külastasin ma hommikul jälle jõusaali, aga minu arust ma isegi sõin samu asju neil päevil. Mitmekesisus missugune.. Vähemalt sain ma kindel olla, et sain oma proteiinid ja rasvad kätte.

Pildil väga halvas seisus lauavakstu ning kuuenda ja seitsmenda päeva hommikupuder: neljaviljapuder külmutatud mustikate, värskete maasikate ja maapähklivõiga.
Kokkuvõte. Üks asi, mille muutumist ma tähele panin, oli see, et mida päevad edasi läksid, seda väiksemaks läks mu isu magusa järele. Mul pole otseselt probleemi sellega, et ma oleks mingi kommisõltlane või midagi, sest ma eelistan niikuinii pigem vürtsikaid või hapusid asju, aga kui ma söön magusat, siis on see ikka väga magus, aga ma tundsin, et nädala lõpupoole, et ma ei taha üldse väga jäätist või hommikusöögihelbeid enam. Ka lõpetasin ma kohvi sisse suhkru panemise.

Ma kartsin ka täiega seda, et mu kõht läheb tühjaks, aga tegelikult oli mul kogu aeg täis kõhu tunne. Ilmselt oli muidugi asi selles, et ma jõin selle nädala jooksul umbes kolm korda rohkem vett, kui ma muidu joon ja mu keha võttis selle aja värgi omaks. Nagu ma juba natuke varem mainisin, siis kaalunumbris otseseid kardinaalseid muutuseid ei toimunud ja kokkuvõtteks võtsin ma alla kuskil 800g, küll aga tunnen ma iseennast kergemana ja võibolla ma kujutan seda ette, aga peeglist vaadates paistab ka lihaste toonitus rohkem välja. Tegelikult tunnen ma end üldiselt ka paremini, sest kui ma sain magada (mul tõesti on nii julm köha, et ma köhin iseennast üles), oli mu uni sügavam ja ma ärkasin rohkem puhanuna.

Ma ei usu, et ma seda pikemas perspektiivis jätkaksin, aga ma arvan, et see on selline tore vaheldus ja ma ei välista seda, et võibolla ma teen seda ka augustis ühe nädala või siis proovin järgi selle 5/2 toitumismustri (5 päeva nädalas 2000kcal ja 2 päeva 500kcal) või midagi sarnast, sest see oli uus ja huvitav kogemus. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar