Laulupidu: päev 3

esmaspäev, 3. juuli 2017

Ma jõudsin eile õhtul koju ja olin omadega nii läbi, et ei jaksanud käiagi, küll aga jõudsin ma sega-ja ühendkoorid kordusest ära vaadata, sest ma sain terve hunniku sõnumeid selle kohta, et mind oli laval näha ja eks ma olen paras eneseimetleja ka ja muidugi ma tahtsin ise ka ennast telekast näha. Mind oli kokku näha viiel korral ja rongkäigus. EMA, VAATA, MA OLEN TELEKAS!

Mul polnud ausalt öeldes mingitki mälestust sellest, et ma seda täielikku piina kunagi varem nii palju nautinud oleks. Muidugi, supertore! Terve vald saab kokku aetud ja kihelkond kokku kutsutud ja kõik on ühtemoodi peomeeleolus, kõik tahavad laulda ja isegi president on kohal, aga olgem ausad, kohati on see lihtsalt laste piinamine. Kõigepealt jaluta see 4,5 km ja siis 8 tundi veel püstijalapeal, sest lauljatele otseselt istumiskohta loodud ei ole. Peale selle - kuuled sa ainult seda, mida sa ise laulad ehk sa lähed pärast koju, rampväsinud, kuigi suurepärases meeleolus, ja pead kõik 7 tundi kontserdit järgi vaatama, sest sa tahad ju ometigi teada, mida teised laulsid. ja mängida mängu "leia pildilt iseennast".
Ma vingusin eelnevad kaks päeva kogu aeg selle üle, kui külm mul on. Nüüd üks päev ma panen end normaalselt riidesse, nii et ikka soe oleks, ja siis on väljas ka soe ja mul on kogu õhtu tunne, et mu jalad sulavad täisvillase ja kootud rahvariideseeliku all ära. Meil oli tegelikult koorivorm ka, aga gainz värk, see ei läinud mul üle tagumiku.

Aga pidu oli tore! Väga tore. Tegelikult suisa nii tore, et ma ei suuda ära oodata, et järgmine kord uuesti minna. Ma veetsin ka täna terve hommiku pidu kordusest vaadates, sest esiteks, nagu ma mainisin, polnud ma pea ühtegi laulu kuulnud ja kuna ma tundsin, et ma ei taha, et see meeldiv nädalalõpp veel lõppeks. Umbes nagu peomeeleolu pikendamine, lihtsalt ilma pisarate ja kaasalaulmiseta (sest ma kõlan hetkel tänu eilsele nagu krooksuv vares). Ma soovin, et mul oleks rääkida, midagi mõistlikumat, aga kõik kes on kordki elus laulupeolaval olnud, teavad, et see on kirjeldamatu emotsioon, mida pole võimalik sõnadesse panna.

Kuulan kirjutamise hetkel kammerkoori Head ööd, Vend albumit "Õhtul".


Kui kedagi peaks huvitama, siis kannan Kihnu seelikut tavalise H&Mi bodycon kleidi peal. Soeng ja meik badly done by me.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar