minu teine tuhat + kes tegutseda ei suuda, see kirjutab

reede, 14. juuli 2017

Ma ei tea, mis mul viimasel ajal viga on. Ma ei saa üldse enam magada. Täna ka - magama jäin pool neli, ärkvel olin pool kaheksa ja seda ilma äratuskellata. Mul polnud midagi targemat ka teha, nii et läksin jõusaali ja lootsin end ära väsitada, aga kui koju jõudsin ja magama sain, suutsin ikkagi ainult kaks tundi tukkuda. Pole nagu otseselt väsinud ka, ainult et teha ikkagi midagi ei jaksa. 

Sain kamraadilt kaks tundi tagasi mõtte. Tegelikult pole see tema mõte, vaid Faulkneri, aga mulle tundub see mõte hetkel väga aktuaalne. Kõlas see nii: "..ja ma mõistsin äkki, missugune ületamatu kuristik haigutab elu ja kirjasõna vahel: need, kes on võimelised tegutsema, tegutsevad, need, kes seda ei suuda ja oma saamatuse pärast kannatavad, kirjutavad." Mõtlesin, et kuidagi tabas ta sellega jällegi naelapea pihta, sest just täpselt see mu elus toimubki. 

See tähendab, mitte midagi ei toimu. Ma ei jaksa midagi teha, ma ei nokitse otseselt mitte millegi kallal, vahepeal käin trennis ainult. Ja kuidagi on juhtunud nii, et paar viimast õhtut olen ma hoopis kirjutamisega tegelenud. Enne kirjutasin vahelduva eduga blogipostitusi ette, mõnikord mingeid tekstilõike, järjejutualgeid, sest ma ei teadnud, mida muud teha, aga ükspäev trennist koju jalutades tabasin ma end inspiratsioonipuhangult. Ma ei tea siiani, kas mind tabas tol hommikul päikesepiste või tuli see idee lihtsalt minuni, aga sellest ajast saati olen ma vahetpidamata oma ideed edasi arendanud ja praeguseks hetkeks on mul kohe koos 10 lehekülge teksti. 

Kuidagi annab see mulle vahelduseks eesmärgi. Ma ei tunne end enam nii kasutuna. Ma ei kannata oma saamatuse pärast, sest ma kirjutan. Mitte küll elust, mida ma elada tahaksin, või asjadest, mis maailma muudavad, aga ma kirjutan midagi, millega ma ise rahul olen ja see on suurepärane tunne. Ma ei tea veel, mis sellest kõigest välja tuleb. Muidugi oleks vapustav, kui ühel päeval läheksin ma näiteks Rahva Raamatusse ja leiaksin riiulilt oma raamatu, aga praegu on see pigem kauge unistus, mille poole ma teosammul püüdlen.

Aga in other news - mul sai teine tuhat kokku. Sellega seoses tegin nipet-näpet ümberkorraldusi. Mitte midagi kardinaalselt, sest mulle endale meeldis eelmine kujundus ka, aga ma tundsin, et blogi vajab väikest värskenduskuuri. Loodetavasti on nüüd tekst loetavam ja kogu kujundus ei hakka üldse nii väga silmale.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar