Nädala treeningkokkuvõte #1

teisipäev, 11. juuli 2017

Mul tegelikult läheb ka selle trenniga nii nagu läheb. Mõni nädal läheb paremini ja ma jõuan peaaegu iga päev trenni, teine nädal ei jõua ma kordagi nii minust sõltuvatel kui ka minust mittesõltuvatel põhjustel. Eelmine nädal läks päris kenast, kokku jõudsin ma jõu- või spordisaali viiel korral, nelja päeva jooksul. Ma nendin, et üks päev ma toimisin nagu ma muidu ei toimiks ja tegin hommikul jõusaali ja kuus tundi hiljem bodycombati, aga üldiselt võib nädalaga rahul olla. Sest siiski ennast kiitmast ma ei väsi.

Üks häbiväärne jõuksiselfie.
Mu trenninädal algas tegelikult kolmapäevaga, sest esmaspäeval olin ma laulupeojärgselt liiga kurb, et üldse midagi peale lesimise teha. Teisipäeva võtsin ka vabaks, ma ausalt öeldes isegi ei suuda meenutada, mida ma tegin või miks ma end trenni ei vedanud, sest mul oli kindel plaan üle pika aja joogasse minna, aga sinna ma ka ei jõudnud. Mu bulletjournalis on kirjas, nagu ma oleksin kodus kõhulihaseid teinud, aga ma olen päris kindel, et seda ei juhtunud.

Kolmapäev oli esimene päev, kus ma jälle trenni sattusin. Tegin hommikul jõusaalis mingit putru, kuigi mul oli eesmärk jalgu teha, aga lõpuks ma tegin nii jalgu kui ka selga ja käsi ja vist tegin isegi kõhulihaste harjutusi põrandal siruli, endal jube hea olla. Olin üsna läbi, aga viis tundi hiljem kodus otsustasin veel viimasel hetkel bussile joosta ja bodycombatis ära käia, sest ma polnudki Arcticus veel bodycombatisse jõudnud ja ma tahtsin tegelikult kohutavalt minna. Ja oh boy, ma olen nii õnnelik, et ma käisin, sest see tuletas mulle täpselt meelde, miks bodycombat mu lemmikrühmatreening on. Ja Arcticu bodycombat on tänu treenerile veel hoopis teine tera, sest ma pole nii mõnusa vibega treeningus veel käinud - kõik on omavahel sõbrad, treener on väga innustava suhtumisega ja seda on ka kõik inimesed, kellega koos sa treenid. Me viskame pidevalt viite või lööme rusikaid kokku ja ausalt, see annab nii palju motivatsiooni juurde. Väga vinge värk. 

Ma ei tea, mis teema selle vildakusega on.
Neljapäeval alustasin ma oma ristiretke (koristamist, mis kestis lõpuks pühapäevahommikuni, mil ma kahe tunniga koristasin ära rohkem, kui eelneva 3 päevaga) ja sõitsin rattaga. Reedel käisin jälle jõusaalis, kus ma seekord päriselt tegin jalapäeva inspireerituna ühest Whitney Simmonsi treeningvideost (midagi vabaraskustega jalgadele) ainult, et ma jätsin seekord bulgarian split squatid ära, sest ma olen päris kindel, et see harjutus ainuüksi oli põhjuseks, miks ma laulupeo ajal normaalselt käia ei saanud. Tegin selle asemel hantlitega deadlifte. 

Laupäeva hommikul käisin bodypumpis, sest ma polnud sinna ka üsna ammu sattunud ja mulle tegelikult täitsa meeldib uus kava, kuigi mõni lugu on päris raske ja ma totaalselt vihkan säärast muusikat. Aga kui kedagi huvitab, siis "pumpamise" poolest on mu lemmiklood selles kavas neljas (selg ja jalad???) ja kuues (käed???). Pärast seda ma läksin koju ja sõin rohkem vahukomme kui ilmselt tervislik on.

Pühapäev möödus jälle bodycombati saatel. Bodycombati uus kava võtab ikka täitsa läbi - vähepeal on selline tunne, et hing on paelaga kaelas. Tänu esimese loo C osale on mu põlv sini-puna-kirju ja kaunistatud verevalumiga, aga muidu meeldib see kava mulle ka täitsa. Kahju oli ainult Ocho-Cincost loobuda, aga uueks taipoksi looks on WELCOME TO THE BLACK PARADE!!!! See on küll mingi nigel Steve Aoki remiks ja pole uudis, et ma pole just suur remiksisõber, aga ma olen valmis sellest mööda vaatama, sest see on ikkagi My Chemical Romance laul isegi kui mingi kole dubstep seal vahel on. Kuigi olgem ausad, see kava paneb mind veits vihkama Outkasti "B.O.Bi", kuigi see on ilmselt mu lemmik Outkasti laul.

Ps! See #1 ei tähenda seda, et ma esimest nädalat oleks trenni teinud, vaid see on seal pigem selle pärast, et kui ma juhuslikult veel mõne säärase postituse peaks tegema, siis saan ma sellele järgmise numbri taha panna ja võibolla arengut või midagi võrrelda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar