kooliasjade ostmine on kooliaasta kõige põnevam osa

teisipäev, 22. august 2017

Ma olen ise täpselt sama üllatunud, kui üks mu sõber, et ma nüüd kaheteistkümnendas klassis olen ja esimesel septembril beebisid aulasse talutama pean. Ilmselt suudan ma järgmisel aastal topelt paljudele inimestele valmistada üllatuse, kui ma ülikooli peaksin sisse saama. Tegelt aga on värk nii, et kuna ma pean endiselt end pühendunud koolijütsiks ja ma üritan sel aastal ka õppimise nimel rohkem pingutada (ma reaalselt tegin plaani ja enesepreemia-programmi, mis peaks aitama mul õppida), siis viis mu tee mind sellelgi aastal kooliasju ostma. Kuna Büroomaailm mind ei sponsoreerinud, siis otsustasin mina oma kooliasjad osta Selverist. 

Suurim vahe eelmiste aastatega on ilmselt see, et ma avastasin sahtleid kraamides, et mul on varasematest aastatest alles nii palju vihikuid, et mul on vaja osta vaid 3 vihikut. See on väga traagiline, sest kas te olete näinud, kui ilusad vihikud igal pool müügil on??? Ma nägin täna ja ma olen iseendas kergelt pettunud, et ma eelnevatel aastatel nii palju vihikuid kokku olen ostnud, et nüüd ma istun selle vihikuhunniku otsas ja vaatan nukralt kahte Tallinna Loomaaia elanikega joonelist vihikut (Selver, 0,25€ tk) ja üht ruudulist kaustikut (Selver, 1,19€ tk), mis mu ostukorvi sel aastal rändasid ja ei oskagi kohe midagi peale hakata. Ma muidugi ei taha väita, et kõik need Pigna lillelised kaustikud, mis ma kogunud olen, oleks kuidagi koledamad, aga kuidagi kurb on, et ei saa sellest vihikuostmise ekstaasist enam osa. 

Naljakas on see, et kõik üheksa aastat, mis mul oli kohustuslik koolipäevik, ei kandnud ma peaaegu kunagi sinna midagi sisse, sest ekool oli ju olemas ja üldse, see ei tundunud kuidagi vajalik, sest mu tollane klassijuhataja ei rääkinud niikuinii kunagi midagi, mida oleks vaja üles märkida. Nüüd, kui ma gümnaasiumis olen, ei suuda ma oma elu ilma päevikuta ettegi kujutada. Põhimõtteliselt oli päevik sel aastal mu prioriteet #1. Ma vajasin midagi, kus oleks kirjutamiseks piisavalt ruumi, näeks väljast hea välja, ei oleks spiraalkaantega, ja kus ei oleks üleliia üleliigset nodi, sest ma ei vihka päeviku juures midagi rohkem, kui mõttetu pahn. Kolm esimest punkti täitis mu valitud päevik suurepäraselt, kuid viimane punkt oli selline.. KÕIK PÄEVIKUD ON MINGIT JAMA TÄIS! Nagu ausalt, võimatu oli leida päevikut, mis mulle meeldinud oleks, kus ei oleks viimased lehed (või kaas) täis mingeid mandalaid või ma ei tea mida, seega on mandalad ka sellel päevikul. Isiklikult oleks eelistanud tühje lehekülgi, et ma saaksin ise endale mandalaid joonistada, aga nojah. Kuna päevik ise oli nii e s t e e t i k a (mu telefoni taustapildiks on samuti skulptuurid), siis ma lihtsalt pidin leppima sellega.


Veel rändasid mu korvi kaks Stabilo (Selver, 1,69€ tk) pastelset markerit, millest üks on selline mõnus virsikutoon ja teine pigem münditoon ja järjehoidjakleebised (Selver, 0,79€). Lisasin ka oma lemmik-kirjapulga (Prisma, 1,25€) fotodele, mis on põhimõtteliselt ainus kirjutusvahend, mida ma kasutan ja ma kasutan seda peaaegu kõige jaoks. Mul on neid alati vähemalt kolm tükki sahtlis, kuna tegemist on geelpliiatsiga, siis on alati kuivamise oht ja kuna ma kirjutan ikka väga palju selle pastakaga, siis meeldib mulle tagavara hoida. 

Rohelist spiraalkaustikut kavatsen ma matemaatikas kasutama hakata ja mul on isiklik eesmärk püstitatud, seda kaustikut aasta lõpuni kasutada. Eelmisel aastal jäi mul samasugusest kaustikust täpselt 9 lehekülge puudu, mis ma pidin näpistama ühest teisest vihikust. Ma olen harjunud nii väikselt ja kokkuhoidlikult (ja puhtalt) lihtsalt kirjutama, et ma tõesti sain eelmisel aastal ühe a5 kaustikuga kogu aasta läbi. Eks näis, mis sel aastal tegelikult saab.

Mu bulletjournalis oleva listi põhjal on mul kooliasjadest puudu veel kleeplint, vihikupaberid, paar Stabilo finelinerit (mul on virsikuroosa markeriga kokkusobiv fineliner olemas, aga mulle meeldiks kui mündirohelisega sobiv ka oleks) või muud geelpliiatsit ja siis olen ma kooliaastaks valmis. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar