üks pluss üks on matemaatika

neljapäev, 30. november 2017


Kui sa millestki ikka aru saad, kummitab see arusaamine sind edaspidigi ja sa ei saa teisiti, kui täheldad seda muutust oma mõttemaailmas aina selgemalt ja selgemalt. Lõpuks mõjutab see kogu elu ja nii saavadki algust suured muutused inimeste juures.

Ma hakkasin ükspäev Sartret lugema (olgu öeldud, et ma pole veel poole pealegi jõudnud, veel vähem lõpuni) ja taipasin, et mindki valdab omamoodi iiveldus. Elu, inimeste, kõige muu suhtes ja päev-päevalt läheb see aina tugevamaks. Ma ei ole tüdinenud elamisest, pigem lihtsalt sellest tundmusest, et nii paljud asjad, mida ma teen, on ebaolulised ning ei oma enam homme tähtsust. Mind elus hoidnud mõte sellest, et minu elu ei oma marginaalset mõtet või sügavamat tähendust, on end ammendanud ning jätnud alles praguneva jäänuki, mis iga hetk täielikult puruneda ähvardab. 

Eksistentsiaalsetest kriisidest rääkides, siis olen ma jõudnud ühe ette selle kõige otsesemas tähenduses. Minu eksistents on mulle eneselegi ootamatult vastuoludest lõhestatud ega seisa enam kindlatel jalgadel. Kõik küsimused, millele ma olin vastused leidnud, tunduvad tõele mittevastavad ja ebamäärased. Mustast ja valgest on saanud hall mass, mis on justkui paks udu mind ümbritsemas. 

Vastus küsimusele, kuidas tuli pimedus mu tuppa, on üks lihtne vastus: minu enese kaudu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar