ma ei tea filmidest mitte midagi

laupäev, 14. aprill 2018

Ma olen kulinaarne geenius, sest ma suutsin täna õhtul küpsetada pitsa, mis põhimõtteliselt otse ahjust ära söödi ja ma olen iseenda üle väga uhke. 

Mul oli täna õhtul õilis eesmärk pitsad valmis küpsetada ja seejärel teha koos pitsaga üks õdus Twin Peaksi maraton, sest ma olen alati seda vaadata tahtnud ja selleks ei saa olla paremat momenti kui kaks päeva enne eesti keele riigieksamit. Seega, küpsetan oma pitsasid ja jõuan järsku järeldusele, et ma ei tea David Lynchi loomingust midagi. Ärge saage valesti aru, suure filmikunstisõbrana oskaks ma ilmselt  peast nimetada suure osa kõigest, mis ta kunagi teinud on (kuigi võimalik, et hindan end üle), aga ma ei tea tema loomingust tegelikult mitte midagi. 

Ma olen kuulnud, näinud gife, stille, lühiklippe. Kuulanud tema filmide soundtracke, aga ma pole tegelikult kunagi ühtki tema filmi näinud. Mingil põhjusel ei ole ma siiski näinud ühtki spoilerit, ma ei tea ühtki story-line'i, ma ei tea isegi, kes tema filmides mängivad ja üleüldse paneb mind hämmastama, et kuigi tänu interneti olemasolule olen ma vägagi teadlik tema olemasolust ja tema loomingu olemasolust, on tema looming üldiselt justkui hästihoitud saladus.

Täpselt sama teema on minu jaoks Martin Scorsese "Taxi Driveriga".  Ma olen näinud pilte, gife, top 10 liste, kus peetakse seda filmiks, mida kindlasti elu jooksul peab nägema. Ilmselt on enamik meist näinud stseeni, kus Robert DeNiro peeglisse vaatab ja küsib: "You talkin' to me?" ja pärast kuskil verine on, aga mis temaga juhtus? Miks ma pole selle kohta ühtki spoilerit näinud, kuigi see film on 42 aastat vana, kõik räägivad sellest ikka veel ja seda peetakse filmikunsti pärliks?

Üleüldse olen ma viimasel ajal avastanud, et ma pole väga paljusid filme näinud ja mul puudub pea täielikult ülevaade filmidest, mis 2016 ja 2017 aastal välja lasti, sest ma olen näinud.. umbes kolme. Ma konkreetselt võin ette lugeda, mis filmid ma 2017 aastal ära vaatasin, sest neid on üks.. kaks.. üksteist ja seitse neist olid tulnud välja varem kui 2010, viis neist enne aastat 2000. 2017 oli ka aasta mil mu filmi(kultuuri)blogi viimaks välja suri, sest mul polnud enam mingit motivatsiooni ühtki filmi vaadata või raamatut lugeda, veel vähem neist kirjutada. Samas põhjus, miks ma praegu kõigist filmidest, millest ma midagi ei tea ja kõigist filmidest, mida ma siiani näinud pole, heietan, on see, et kultuur on see, kus on mu juured. Ma ei tea, miks ma seda kõike räägin.. Ja ma hakkan nüüd "Twin Peaksi" vaatama.

(PS! Ega mu kultuuriblogi päriselt kuhugi ära kao, ma lihtsalt panen selle hetkel pausile ja kui mul kunagi peaks jälle soov tulema kõiki oma arvamusi põhjalikumalt kirja panna, teen ma kindlaks, et need arvamused kõik ka sinna jõuavad.)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar