sa pakud tuld, ma süttin kergesti

Teisipäev, 4. september 2018

Issand kui naljakas, et ma paar kuud tagasi alles ütlesin, et ma ei kujutaks end mingil juhul Tartus ette, sest see ei tundu üldse kuidagi minu linn. Ma ei näinud end kuidagi siia sobimas, aga eile Genialistide ees aega viites ja oma kursusekaaslaseid oodates, mõtlesin ma, et tegelikult polegi ma end veel kordagi nii kodus tundnud, kui ma praegu siin Tartus tunnen, sest ainult kuue päevaga on Tartust saanud minu linn.

Võib-olla on uus keskkond ja olemine mõjunud mulle just täpselt nii nagu ma pelgasin ja samas lootsin, et see mõjuda võiks ja mul on viimaks võimalus oma kookonist välja tulla ja olla see tugev ja värvikas isiksus, kes ma sisimas alati olen olnud, kuid siiani alatihti alla olen surunud. Ma naudin ööelu, ma olen enda inimene, ma olen õnnelik ja lõbus inimene, ma olen motiveeritud ja lahke inimene. Ma olen uus ja vana inimene samal ajal. Ma olen ilus. Ma olen tark. Ma tean, mida ma tahan.


4 kommentaari:

  1. Kust selliseid friikaid koos kastmega saab😎

    VastaKustuta
  2. Heh, mul on täpselt samad emotsioonid. Kolisin ka sellest sügisest Tartusse, et ülikooli minna, ja mulle nii meeldib see linn ja inimesed tunduvad nii ägedad (just nimelt tunduvad, sest ma ei ole veel eriti kellegagi tutvunud, alles otsin uusi sõpru) ja üldse kõik on vahva! Mõnusalt rahulik on olla :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minu arust on Tartus kuidagi nii kerge sõpru leida, sest te kõik olete justkui sama supi sisse sattunud ja millestki on alati rääkida. Hehe

      Kustuta