mina, korratu treeningentusiast, demonstreerin figuuri

laupäev, 9. märts 2019

olen viimased kaks tundi istunud ja kaalunud, kas ma tõesti tahan, pean ja soovin täna trenni minna, et jalgu treenida ning millegi tegemise asemel vegeteerin ma siin varsti pea surnud lehel ja kirjutan sellest, kui tubli treenija ma olen. kiidan ennast, kuigi mul on tunne, et ma ei vääri hetkel seda kiitust.

ma pole sellest viimasel ajal küll üleliia kõnelenud, kuid olen jätkuvalt enam-vähem aktiivne trennihunt. lihtsalt selle vahega, et viimane kord kui ma end mingilgi moel treeningriietes demonstreerisin, kaalusin ma veel tubli 78 kg, olin küll võrdlemisi toonitud, kuid korjasin sellegi poolest veel jõudsalt polstrit ligi. kogun siiani. ma küll nendin, et olen viimasel ajal jõusaalis aega veetnud kõvasti vähem, kui eelmise aasta keskel, lõpus ja vältel, kuid olen suutnud siiski säilitada graafiku, mis mind vähemalt kolmel päeval nädalas jõusaali paigutab. 

kui kedagi huvitavad kaalunumbrid, siis esmaspäeva hommikuse seisuga kaalun ma 70,7 kg. ma kaalusin nii vähe viimati seitsmendasse klassi minnes. mõõtmeid ei oska ma siinkohal aga jagada, sest mul puuduvad kodused mõõtmisvahendid, et tuvastada oma ümbermõõtude muutumine, kuid võin öelda, et kannan riidesuuruseid 10 või 12. suurus 12 küll kehtib peamiselt pükste kohta, sest ma ei usu, et suurus 10 mu kintsud ja tagumiku kuidagi ära mahutaks, küll aga on särgid suuruse võrra kahanenud. usegi mu treeningriided on mulle praeguseks hetkeks tiba suureks jäänud ning vajavad treeningu vältel alatihti korrigeerimist. 

mu eesmärgid on sarnaselt alustamisele nihkunud taaskord mu jalgade ja tagumiku suunas. peamiselt seeõttu, et kuigi mulle väga meeldivad toonitud käsivarred, õlad, biitseps, mida demonstratiivselt pingutada ja seljalihased, mis mulle justkui tiivad annavad, olen viimasel ajal tundnud, et olen liialt tähelepanu ülakehale suunanud ning mu tagumik, tingimata mitte oma halvimas vormis, on tähelepanuta jäänud ning vajab jätkuvalt pisut tõstmist ja vormimist, kuigi mu dominantsete reite juures on see pigem keerukas. 

söön ma üsna korrapäratult, sest ma olen ilmselt maailma kõige halvim tervislik toituja, dieedipidaja.  olen väga palju avokaadosid hävitama hakanud ja üritan ka igapäevase külmikutoidu osas langetada pigem tervislikke valikuid, kuid ma lihtsalt olen kaootiline. ja selle korrapäratuse ja kaootilisuse all pean ma peamiselt silmas seda, et kuigi mul võib kapis olla täiesti adekvaatset toitu, mis ka mulle toitainete osas rahuldust pakub, söön ma siis, kui mul kõht tühi on ja seda, mille järgi mul isu on, mis tähendab aeg-ajalt suvalisel momendil friikartuleid sinepiga. samuti sageli tähendab see seda, et ma võin terveks ööpäevaks söömise ära unustada ja seejärel kell 5 hommikul fastersis mingit eriti rõvedat burgerit omal näost sisse ajada, kuid teinepäev söön ma kolm toidukorda, täidan kõik makro-mikro-valgu-eesmärgid ja joon kolm liitrit vett. 

seni ma elan lihtsalt lootuses, et nõnda elades ma ei sure ära ja need beebikõhulihased, mida ma aeg-ajalt välja joonistumas näen on suveks siiski real deal ja kuigi mu eesmärk pole kordagi olnud rannavorm (võib-olla on ka, tahaks riieteta hea välja näha lihtsalt), siis tahaks suve hakuks end siiski piisavalt enesekindlalt tunda, et randa minna. oleks kahtlemata huvitav. 



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar